..which I made at the end of last year for a new restaurant in
Kalamaja. It is situated in Soo street and they have a very mysterious
name – Diip.
L
ooks like the
restaurant took off really well. Diip seems to be so popular that on our
spontaneous “lets-go-out-and-have-dinner” trips this place is always
packed.
So, if you are not as spontaneous as we are and you
don't want to stay hungry then I recommend you to book a table
beforehand and you can easily enjoy your dinner in Diip.
https://www.facebook.com/diipresto
Now, about the chandelier –
Client’s wish was very specific. She sent a sample image, bought a tea set and asked me to make a tea cup chandelier.
As with every other unique work, I warned the client that I have never
done that type of a project before and we agreed that it is going to be a
so-called pilot project - I promised to do my best, but I wasn’t going
to be held responsible for the successful end result.
It was
nice and peaceful to do this kind of project. My hands did not shake and
none of the 22 holes I drilled into the porcelain (including 20mm at
the bottom of the teapot) went wrong and none of them had any cracks.
We decided to use the small 25W G9 halogens, which were 3-4 times
cheaper, more compact, and more accessible compared to LEDs, but after a
while they can heat the chandelier and if touched it could burn your
hand. Therefore, all tall clients of Diip, who go to order from the
counter- better not touch it!
Wires are divided into groups 2
and 4 (ie, you can also use only 2 or 4 bulbs instead of 6), isolated
with heat-shrinkable tube and hidden inside a teapot.
Anyway all went well, and as far as I know the chandelier has been working fine for several months now.
The reason why I would like to emphasize the importance of the Diip’s
order is the fact that, thanks to the tea cup chandelier Ideede Garaaz
woke up from a long nap and returned to work on the environmentally
conscious goals.
Diip’s chandelier inspired me and gave me an
impulse to start again with the projects that had been shelved so, with
renewed impetus and good energy I can start developing them again. Thank
you, Marek and Eveliis!
________________________________
Üks minu töödest - serviisist lühter…
..mille ma tegin eelmise aasta lõpus Kalamaja uuele söögikohale, mis
oli too aeg kohe-kohe oma uksi esmakordselt avamas. Selleks kohaks on
Soo tänaval asuv sügava nimega restoran – Diip, mis tundub rahva seas
sedavõrd populaarne, et oma spontaansetel söömaretkedel ei ole me kunagi
ühtegi vaba lauda tabanud.
Kui tahad meie moodi õnne proovida, siis mine lihtsalt kohale. Kui ei, siis rohkem infot leiad Diipi FB lehelt - https://www.facebook.com/diipresto
Lühtrist lähemalt -
Kliendi soov oli väga konkreetne. Ta saatis näidispildi, ostis ise serviisi ja palus lühtriks kokku ehitada.
Nagu ka iga teise unikaalse tööga ma hoiatasin, et pole seda kunagi
varem teinud ja leppisin kliendiga kokku, et tegemist saab olema nn.
pilootprojektiga - annan endast parima, kuid ei vastuta lõpptulemuse
õnnestumise eest.
Sellist tellimust oli hea rahulik teha. Minu
käed ei värisenud ja ükski 22st portselani puuritud august (sh. 20mm
teekannu põhjas) ei läinud valesti ja ei jooksnud mõraks.
Pirnidena otsustasime kasutada väikeseid 25W G9 halogeene, mis olid sama
tüüpi LEDidega võrreldes 3-4 korda odavamad, kompaktsemad,
kättesaadavamad, kuid mis pikalt põledes kuumutasid serviisi ja võisid
kõrvetada kätt. Seega, Diipi pikemakasvulised kliendid, kes te letist
midagi tellite - parem ärge näppige!
Juhtmed on jaotatud
gruppidesse 2 ja 4 (st. et kuigi Diipis põlevad lühtril kõik 6 pirni on
võimalik kasutada ka ainult kahte või ainult nelja), isoleeritud
kuumkahaneva kõriga ja peidetud teekannu sisse.
Kõik õnnestus hästi ja nagu ma aru saan põleb lühter probleemideta igapäevaselt juba mitmendat kuud.
See, miks ma soovin Diipi tellimuse tähtsust rõhutada on tõsiasi, et
tänu serviisist lühtrile ärkas Ideede Garaaz oma pikalt kestnud uinakust
ja asub taas tööle oma keskkonnateadlike eesmärkide nimel.
Diipi lühter inspireeris mind ja andis tõuke riiulis seisnud projektid
uuesti käsile võtta ning uue hoo ja hea energiaga neid tasapisi arendama
hakata. Aitäh, Marek ja Eveliis!
Pildistanud: Lauri Laan (Eesti Maitsed Täna)
